Farmakokineetiline koostoime
Mirtasapiin metaboliseerub ulatuslikult CYP2D6 ja CYP3A4 isoensüümide osalusel ning vähemal määral ka CYP1A2 isoensüümi osalusel. Tervete vabatahtlike koostoimeuuring näitas, et isoensüümi CYP2D6 inhibiitor paroksetiin ei mõjuta tasakaaluseisundis mirtasapiini farmakokineetikat. Kasutamine koos isoensüümi CYP3A4 tugeva inhibiitoriga suurendas ketokonasool mirtasapiini maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja AUC vastavalt ligikaudu 40% ja 50%. Mirtasapiini kasutamisel koos tugevate CYP3A4 isoensüümi inhibiitorite, HIV proteaasi inhibiitorite, asooliga tuleb olla ettevaatlik
seenevastased ravimid, erütromütsiin või nefasodoon.
Karbamasepiin ja fenütoiin, mis on CYP3A4 isoensüümi indutseerijad, suurendasid mirtasapiini kliirensit ligikaudu poole võrra, mille tulemusel vähenes mirtasapiini plasmakontsentratsioon 45–60%. Karbamasepiini või mõne muu mikrosomaalsete maksaensüümide indutseerija (nt rifampitsiin) lisamisel mirtasapiinravile tuleb vajadusel mirtasapiini annust suurendada. Sellise ravimiga ravi katkestamisel võib osutuda vajalikuks mirtasapiini annuse vähendamine.
Kui mirtasapiini kasutatakse kombinatsioonis tsimetidiiniga, võib mirtasapiini biosaadavus suureneda üle 50%. Vajadusel tuleb mirtasapiini annust ravi alguses koos tsimetidiiniga vähendada või tsimetidiini kasutamise lõpetamisel suurendada.
In vivo koostoimete uuringutes ei mõjutanud mirtasapiin risperidooni ega paroksetiini (isoensüümi CYP2D6 substraat), karbamasepiini (isoensüümi CYP3A4 substraat), amitriptüliini, tsimetidiini ega fenütoiini farmakokineetikat.
Mirtasapiini ja liitiumi kombinatsioonravi ajal ei olnud inimestel olulisi kliinilisi toimeid ega farmakokineetika muutusi.
Farmakodünaamiline koostoime
Mirtasapiini ei tohi kasutada koos MAO inhibiitoritega ega kahe nädala jooksul pärast ravi lõpetamist MAO inhibiitoriga.
Mirtasapiin võib suurendada bensodiasepiinide ja teiste rahustite sedatiivseid omadusi. Nende ravimite väljakirjutamisel koos mirtasapiiniga tuleb olla ettevaatlik.
Mirtasapiin võib tugevdada alkoholi depressiivset toimet kesknärvisüsteemile. Seetõttu tuleb patsiente hoiatada alkoholitarvitamise vältimise vajaduse eest.
Teiste serotoniinergiliste ravimite (näiteks selektiivsed serotoniini ja venlafaksiini krambi inhibiitorid) kombinatsioonis mirtasapiiniga on koostoime oht, mis võib põhjustada serotoniinisündroomi tekkimist.
Mirtasapiin annuses 30 mg 1 kord päevas põhjustas varfariiniga ravitud isikutel väikese, kuid statistiliselt olulise MHO (rahvusvahelise normaliseeritud suhte) suurenemise. Suurema mirtasapiiniannusega ei saa välistada tugevamat toimet. Varfariini ja mirtasapiini kombinatsioonravi korral on soovitatav jälgida MHO -d.
